Tahkuse õhuseirejaam

Üldiseloomustus

Tahkuse Õhuseirejaam (58°31,47′N, 24°55,53′E ¹) asub Tahkuse külas Pärnumaal, 27 km Pärnust kirdes, hõredalt asustatud maakohas, Soomaa Rahvuspargi lähedal. Tahkuse õhuseirejaam on üks TÜ Füüsika Instituudi keskkonnafüüsika labori keskkonnauurimise jaamadest (välibaasidest), mida on arendatud vastavalt võimalustele alates Nõukogude Liidu aegadest peale aastast 1984. Tahkusel läbiviidavad õhukvaliteedi uuringud on olnud Riikliku keskkonnaseire programmi osaks alates 1994.

Tahkuse õhuseirejaama tegevuse eesmärgiks on korraldada pikaajalisi süstemaatilisi kompleksseid atmosfääri füüsikalisi ja keemilisi mõõtmisi, et saada statistiliselt kaalukat informatsiooni atmosfääri saasteparameetrite ja nende trendide kohta Eesti (Edela-Eesti) ühes vähesaastatud maismaa-piirkonnas (fooniseire). Need andmed oleksid võrdlusmaterjaliks teistele, tihedama asustusega ja tööstustele lähemal asuvatele piirkondadele. Mõõtmisandmed võimaldavad uurida seoseid mõõdetavate parameetrite vahel ning õhusaaste ja selle levi sõltuvust meteoroloogilistest parameetritest.

Praegu mõõdetavad keskkonnaparameetrid:

• Atmosfääri lisand- ja saastegaasid: SO₂, NOx, O₃, CO₂, CH₄, H₂O, THC (summaarne süsivesinik), H₂S ja radoon (Rn-222).

• Aerosooliosakeste suurusjaotus vahemikus 3 nm – 10 µm.

• Positiivsete ja negatiivsete aeroioonide liikuvusjaotused ekvivalentses suuruste vahemikus 0.5 – 40 nm.

• Nanoosakeste ja neutraalsete klastrite suurusjaotused vahemikus 2.0 – 40 nm

• Meteoroloogilised parameetrid: atmosfääriõhu temperatuur (T), relatiivne niiskus (RH), õhurõhk (P), sademete hulk ja intensiivsus, tuule suund ja kiirus.

Keskkonnaseire andmed atmosfääri koostise kohta kuvatakse koostöös Eesti Keskkonnauuringute Keskusega avalikult Eesti välisõhu kvaliteedi kodulehel (http://airviro.klab.ee/). Eranditult kõikide mõõteseadmete kohta kuvatakse detailsem info selleks otstarbeks uurimisgrupi enda poolt koostatud Grafana platvormil põhineva veebirakenduse abil, mis võimaldab Tahkusel toimuvaid mõõtmisi jälgida distantsilt ja leida seoseid mõõdetavate suuruste vahel juba mõõtmiste käigus, et neid hiljem mõõtmistulemuste analüüsimisel põhjalikumalt uurida.

Jaama arendamine:

• Esimesed atmosfäärioonide liikuvusjaotuste pidevad mõõtmised algasid 1984/1985.

• Kergete, keskmiste ja raskete õhuioonide liikuvusjaotuste süstemaatilised mõõtmised koos meteoroloogiste parameetrite mõõtmistega algasid 1988.

• Esimesed atmosfääri lisandgaaside (NO₂) mõõtmised Turu Ülikoolilt kingituseks saadud NO₂ monitoriga käivitati 1991.

• Aerosooliosakeste suurusjaotuse mõõtmised Tartu Ülikoolis välja töötatud ja ehitatud elektrilise aerosoolide spektromeetriga (EAS) algasid 2003.

• Radooni (Rn-222) mõõtmised õhus monitoriga AlphaGuard P-30 alates 2007.

• Õhuioonide ja nanoosakeste liikuvusjaotuste mõõtmised spektromeetriga NAIS (Neutraalsete klastrite ja Aeroioonide Spektromeeter) alates 2011.

• Atmosfääri keemilise koostise mõõtmised mitmete Eesti-Šveitsi koostööprogrammi toetusel hangitud atmosfääri lisand- ja saastegaaside (SO₂, NO_x, NO₂, NO, O₃, CO₂, CH₄, H₂O, THC (summaarne süsivesinik), H₂S) analüsaatoritega alates 2015.